Uudised

11.03.2020

Lapse vajaduspõhise miinimumelatise uuringu raportiga saab tutvuda siin https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf
See on sisendiks elatise suurust puudutavate seadusemuudatuste väljatöötamiseks.

07.11.2019

Pöördumine

Rahvastikuminister on mõistnud perevägivalla ja peretüli eristamise vajalikkust. Meil on väga kahju, et selle eest on ta sattunud rünnakute objektiks. Loomulikult on igasugune vägivald taunitav. Lisaks hukkamõistule on aga oluline ka lahenduste pakkumine. Sellele Riina Solman ka keskendus. 

Pikka aega on tugikeskustele muret tekitanud olukord, kus süstemaatilise perevägivalla osapooli püütakse lepitada ja tekitatakse sellega ohvrile ränki kannatusi. Mitmed sellised lood on  viimasel ajal jõudnud ka ajakirjandusse. Samas näeme me oma praktikas igapäevaselt peretülisid, kus lepitus, perenõustamine ja pereteraapia on ka peale füüsilist rünnakut asjakohased. Kus mõlemad osapooled soovivad suhte jätkamise ja laste nimel panustada.  Selliste perede lahkuminek ei ole paratamatu, suhtlemis- ja konfliktilahendusoskuste parandamine võib aidata edaspidist vägivalda vältida ja peresid koos hoida.

Naiste tugikeskused nõustavad väga erinevas olukorras olevaid naisi. Oma praktikas oleme kasutanud järgmist jaotust: peretüli on konflikt kahe võrdse osapoole vahel, kus emotsioonid keevad üle ja tegemist on reeglina inimeste oskamatusega lahendada konkreetset olukorda rahumeelselt (ka ekspressiivne, situatsiooniline vägivald). Sõnasõjas võidakse ületada piire. Kui konflikt muutub füüsiliseks ja tekitatakse tervisekahjustusi või valu, on karistusseadustiku kohaselt tegu vägivallaga. Kuid perevägivallana käsitleme olukorda, kus osapooled on ebavõrdsel positsioonil ja vägivallatseja järepidevat tegevust,  mille eesmärgiks oma võimu ja kontrolli kehtestamine ja vastaspoole allasurumine (ka instrumentaalne, süstemaatiline vägivald).

Ühiseks eesmärgiks on vägivalla vähendamine. Kutsume üles lõpetama rünnakud.Leiame, et vastasseisu asemel  tuleks keskenduda sellele, et iga vägivalda kogenu saaks just temale sobivat tuge.

Lilli Andrejev, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus Varjupaik

Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskus

Maiken Kask, Raplamaa Naiste Tugikeskus

Vaike Pähn, Tallinna Naiste Tugikeskus

Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu

Merle Albrant, Virumaa Naiste Tugikeskus

Külli Piirisild, Võrumaa Naiste Tugikeskus

Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liit

Ülle Kalvik, tugikeskuste psühholoog

Mirjam Püvi, tugikeskuste psühhoterapeut

 

20.11.2018 Selgunud naiste tugikekuse teenuse pakkujad http://www.terviseinfo.ee/et/uudised/5153-selgunud-on-naiste-tugikeskuse-teenuse-pakkujad

23.03.2017 Sass Henno: perevägivallale ei tohi õigustust otsida http://www.pealinn.ee/tagid/koik/sass-henno-perevagivallale-ei-tohi-oigustust-otsida-n189384

22.03.2017 Sass Henno lähisuhtevägivallast 22. minutist http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/loigud/2d77d85e-6742-4762-ab0c-562aed1a4da5/uudis-2-tund

22.03.2017 Suud puhtaks http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/suud_puhtaks/saated/cf1f8190-7d12-4c9a-af60-d8d0996fea37/suud-puhtaks

10.01.2017   Naiste tugikeskuste kiri Riigikogu sotsiaalkomisjonile
10. jaanuaril saatsid kümne naiste tugikeskuse juhid Riigikogu sotsiaalkomisjonile kirja

28.12.2016   Riik hoiab kokku naiste arvel
Pressiteade 28.12.2016 Riik hoiab naiste tugikeskuste toetuse vähendamisega kokku, eirates nii aga ohvriabi seadust ning jättes vägivalda kogenud naised ilma igakülgsest abist

21.12.2016   Kaheksa naiste tugikeskust sulgevad uuest aastast abivajajatele oma uksed   Pärast esimese hanke luhtumist 8 piirkonnas välja kuulutatud uues hankes naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks jättis  Sotsiaalkindlustusamet maakondadele kehtestatud piirsummad suurendamata

16.12.2016   WAVE pöördumine Eesti poliitikute poole
Üle-Euroopaline naistevastase vägivalla vastane organisatsioon Women Against Violence Europa (WAVE) pöördus 16. detsembril naiste tugikeskuste toetuseks Eesti poliitikute poole

23.10.2016 “Kõik, mis tegin, oli valesti: olin paks, rumal, mõttetu.” Neli naist räägivad oma loo

17.10.2016 Psühhoterapeut Mirjam Püvi: kui nõustamine katkeb, võib naine naasta vägivaldsesse suhtesse

17.10.2016 Viis vägivalla all kannatavat naist. Kaheksa kohtuasja. Naiste varjupaiga uus teenuseosutaja keeldub aitamast