11.03.2020
07.11.2019
Pöördumine
Rahvastikuminister on mõistnud perevägivalla ja peretüli eristamise vajalikkust. Meil on väga kahju, et selle eest on ta sattunud rünnakute objektiks. Loomulikult on igasugune vägivald taunitav. Lisaks hukkamõistule on aga oluline ka lahenduste pakkumine. Sellele Riina Solman ka keskendus.
Pikka aega on tugikeskustele muret tekitanud olukord, kus süstemaatilise perevägivalla osapooli püütakse lepitada ja tekitatakse sellega ohvrile ränki kannatusi. Mitmed sellised lood on viimasel ajal jõudnud ka ajakirjandusse. Samas näeme me oma praktikas igapäevaselt peretülisid, kus lepitus, perenõustamine ja pereteraapia on ka peale füüsilist rünnakut asjakohased. Kus mõlemad osapooled soovivad suhte jätkamise ja laste nimel panustada. Selliste perede lahkuminek ei ole paratamatu, suhtlemis- ja konfliktilahendusoskuste parandamine võib aidata edaspidist vägivalda vältida ja peresid koos hoida.
Naiste tugikeskused nõustavad väga erinevas olukorras olevaid naisi. Oma praktikas oleme kasutanud järgmist jaotust: peretüli on konflikt kahe võrdse osapoole vahel, kus emotsioonid keevad üle ja tegemist on reeglina inimeste oskamatusega lahendada konkreetset olukorda rahumeelselt (ka ekspressiivne, situatsiooniline vägivald). Sõnasõjas võidakse ületada piire. Kui konflikt muutub füüsiliseks ja tekitatakse tervisekahjustusi või valu, on karistusseadustiku kohaselt tegu vägivallaga. Kuid perevägivallana käsitleme olukorda, kus osapooled on ebavõrdsel positsioonil ja vägivallatseja järepidevat tegevust, mille eesmärgiks oma võimu ja kontrolli kehtestamine ja vastaspoole allasurumine (ka instrumentaalne, süstemaatiline vägivald).
Ühiseks eesmärgiks on vägivalla vähendamine. Kutsume üles lõpetama rünnakud.Leiame, et vastasseisu asemel tuleks keskenduda sellele, et iga vägivalda kogenu saaks just temale sobivat tuge.
Lilli Andrejev, Ida-Virumaa Naiste Tugikeskus Varjupaik
Leili Mutso, Läänemaa Naiste Tugikeskus
Maiken Kask, Raplamaa Naiste Tugikeskus
Vaike Pähn, Tallinna Naiste Tugikeskus
Inga Mikiver, Tallinna Naiste Kriisikodu
Merle Albrant, Virumaa Naiste Tugikeskus
Külli Piirisild, Võrumaa Naiste Tugikeskus
Eha Reitelmann, Eesti Naiste Varjupaikade Liit
Ülle Kalvik, tugikeskuste psühholoog
Mirjam Püvi, tugikeskuste psühhoterapeut
20.11.2018 Selgunud naiste tugikekuse teenuse pakkujad http://www.terviseinfo.ee/et/uudised/5153-selgunud-on-naiste-tugikeskuse-teenuse-pakkujad
23.03.2017 Sass Henno: perevägivallale ei tohi õigustust otsida http://www.pealinn.ee/tagid/koik/sass-henno-perevagivallale-ei-tohi-oigustust-otsida-n189384
22.03.2017 Sass Henno lähisuhtevägivallast 22. minutist http://vikerraadio.err.ee/v/uudispluss/loigud/2d77d85e-6742-4762-ab0c-562aed1a4da5/uudis-2-tund
22.03.2017 Suud puhtaks http://etv.err.ee/v/paevakajasaated/suud_puhtaks/saated/cf1f8190-7d12-4c9a-af60-d8d0996fea37/suud-puhtaks
10.01.2017 Naiste tugikeskuste kiri Riigikogu sotsiaalkomisjonile
10. jaanuaril saatsid kümne naiste tugikeskuse juhid Riigikogu sotsiaalkomisjonile kirja
28.12.2016 Riik hoiab kokku naiste arvel
Pressiteade 28.12.2016 Riik hoiab naiste tugikeskuste toetuse vähendamisega kokku, eirates nii aga ohvriabi seadust ning jättes vägivalda kogenud naised ilma igakülgsest abist
21.12.2016 Kaheksa naiste tugikeskust sulgevad uuest aastast abivajajatele oma uksed Pärast esimese hanke luhtumist 8 piirkonnas välja kuulutatud uues hankes naiste tugikeskuse teenuse osutajate leidmiseks jättis Sotsiaalkindlustusamet maakondadele kehtestatud piirsummad suurendamata
16.12.2016 WAVE pöördumine Eesti poliitikute poole
Üle-Euroopaline naistevastase vägivalla vastane organisatsioon Women Against Violence Europa (WAVE) pöördus 16. detsembril naiste tugikeskuste toetuseks Eesti poliitikute poole
23.10.2016 “Kõik, mis tegin, oli valesti: olin paks, rumal, mõttetu.” Neli naist räägivad oma loo
17.10.2016 Psühhoterapeut Mirjam Püvi: kui nõustamine katkeb, võib naine naasta vägivaldsesse suhtesse