Meist

MTÜ Võrumaa Naiste Tugikeskus alustas tegevust septembris 2010. Tugikeskuse asutamisele eelnes töötajate ja vabatahtlike naistevastase vägivalla alane koolitus ning mitmed ümarlauad politsei, kohalike omavalitsuste, ohvriabi ning teiste abistavate organisatsioonidega.

Võrumaa Naiste Tugikeskuse (VNT) tegevuse eesmärk on tagada naistevastase vägivalla ohvrite ja nende laste turvalisus, mõistmine, asjatundlik nõuanne ja igakülgne toetamine. Tugikeskuse poolt osutatava kompleksteenuse ja toetavate lisateenuste kaudu on võimalik vägivallaohvritest naistel vägivalla ringist väljuda ning luua nii endale kui lastele turvalisem ja helgem tulevik.

Eesmärgi ja pikaajalise mõjuga tulemuste saavutamiseks peab tugikeskus oluliseks ka ennetavat tegevust, tihedat ja aktiivset võrgustikutööd ning teavitustegevuse kaudu avalikkuse hoiakute kujundamist – vägivald sh naistevastane vägivald on kuritegu, millele õigustus puudub.

Turvakodu naistevastase vägivalla ohvrite ajutiseks majutamiseks avas uksed jaanuaris 2011. Samaaegselt algas nõustamisteenuste osutamine.
Turvalist majutust pakub VNT kolmetoalises kõigi mugavustega korteris Võru linnas. Turvalise majutuse võimalus lühiajaliseks vahepeatuseks on alates veebruarist 2014 loodud ka Põlvas.Naistevastase vägivalla ohvrist naine saab vajadusel koos lastega viibida turvakodus, kus neile on olemas kõik eluks esmavajalik. Turvakodu asukoht on salastatud.
Nõustamisteenuseid osutavad spetsialistid Võrus, Jüri 27 asuvas privaatses nõustamisruumis ja alates 2014 aastast ka Põlvas, Kesk 11 asuvas nõustamisruumis. Võrumaa Naiste Tugikeskuses abistavad naisi tugikeskuse töötajad, jurist, psühhoterapeut ja vabatahtlikud, sh laste psühholoog.

Tugikeskuse tegevuse laiendamist Põlva suunal tingis asjaolu, et Põlva maakonnas naiste tugikeskus puudub. Samas on Võru- ja Põlvamaa ajalooliselt ja etniliselt tihedalt läbi põimunud ning keskuste Võru ja Põlva vahemaa vaid 24 kilomeetrit. Praktikale toetudes on VNT teenustele pöördunuid ligikaudu 50% Võru maakonnast, 40% Põlva maakonnast ja 10% teistest Eesti maakondadest.
Tugikeskuse poole abi saamiseks võib pöörduda naine, kes tahab rääkida tema elus aset leidnud vägivallast ning otsib väljapääsu vägivalla ringist.
Võrumaa Naiste Tugikeskuse teenused on tasuta kättesaadavad kõigile vägivalda kogenud naistele, sõltumata nende elukohast.
Oma tegevuse tutvustamiseks ning naistevastase vägivalla kui taunitava nähtuse selgitamiseks korraldab VNT regulaarselt teabepäevi Võru- ja Põlvamaa linnades ja valdades.
Ennetava tegevusena on VNT koostöös Eesti Naisteühenduste Ümarlauaga( ENÜ) viinud läbi naistevastase vägivalla alaseid koolitusi tüdrukutele ja naisorganisatsioonidele.
Aastatel 2010 – 2013 toetas tugikeskuse rajamist, töös hoidmist ning arendamist Hasartmängumaksu Nõukogu. 2014.aastal finantseerib Võrumaa Naiste Tugikeskust Sotsiaalministeerium riigieelarvelise eraldisega.
Turvakodus viibivaid naisi toetavad mitmed eraisikud ja ettevõtted riide- ja toiduabiga või koguvad raha turvakodust kooliteed alustavate laste koolitarvete ostuks.
2013. aastal osutas Võrumaa Naiste Tugikeskuse teenuseid 101 naisele.Turvakodus viibisid abivajajad kokku 1466 ööpäeva.

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) eetikakoodeks

Eesti Naiste Varjupaikade Liidu (ENVL) tegevuse eesmärgiks on võitlus naistevastase vägivalla erinevate vormidega ( füüsiline, seksuaalne, psühholoogiline, majanduslik jm vägivald, sh inimkaubandus ja prostitutsioon) ennetustöö ja vägivalla ohvrite abistamise ning üldise soolise võrdõiguslikkuse edendamise kaudu ühiskonnas.

I osa. ENVL-i eetilised põhimõtted

  • ENVL-i kuuluvate naiste tugikeskuste liikmed ning töötajad austavad ja väärtustavad nii ennast, kolleege kui koostööpartnereid.
  • Austus on eelduseks usaldusele ja sellest tulenevalt käituvad ENVL-i kuuluvate naiste tugikeskuste liikmed ning töötajad üksteise suhtes eetiliselt ja vastutustundlikult.
  • ENVL-i kuuluvate naiste tugikeskuste liikmed ning töötajad ei halvusta ega laima teisi liikmeid ega töötajaid, nende seisukohti ja teistes tugikeskustes tegutsevaid isikuid.
  • Kriitikat kolleegidele tehakse üksnes kontrollitud faktidele tuginedes ja vahetult, mitte kunagi meedia vahendusel või kolleegi teavitamata kellelegi teisele. Eriarvamused sõnastatakse kedagi halvustamata, võimalusel kokkulepetena.
  • ENVL-i kuuluvate naiste tugikeskuste liikmed ning töötajad ei varja kolleegide eest nende tööks vajalikku informatsiooni.
  • Teise isiku poolt loodud intellektuaalset väärtust kasutades küsitakse selleks esmalt autori nõusolekut.
  • ENVL-i kuuluvate naiste tugikeskuste liikmed ning töötajad seisavad head Liidu maine eest ega kahjusta seda oma tegevusega.
  • Kui ENVL-i kuuluva naiste tugikeskuse liige või töötaja ei ole mingil põhjusel võimeline vajalikul tasemel oma tegevust jätkama, teavitab ta sellest teisi liikmeid/töötajaid. Kui tegevustega ei tulda toime pikemaajaliselt ja on oht, et kahjustub Liidu maine, astub liige/töötaja tagasi.
  • ENVL-i kuuluvate naiste tugikeskuste liikmed ning töötajad järgivad oma tegevustes Liidu põhikirja ja hoiduvad sattumast huvide konflikti. Huvide konflikti ilmnemisel võtab Liit tarvitusele vajalikud abinõud selle lõpetamiseks.
  • ENVL-i kuuluvate naiste tugikeskuste liikmed ning töötajad juhivad kolleegi või koostööpartneri tähelepanu vaieldamatult väärale või ebaeetilisele käitumisele.
  • Eetiliste põhimõtete konfliktis lahendatakse vastuolu Liidu siseselt ja konfidentsiaalselt vastavalt eetikakoodeksis ja põhikirjas sätestatud korrale.

II osa. ENVL-i kuuluvate naiste tugikeskuste juhtimise põhimõtted

  • Naiste tugikeskused on sõltumatud erakondadest või teistest poliitilistest ja usulistest organisatsioonidest.
  • Tugikeskuse töökorraldus lähtub demokraatlikest printsiipidest, võimu ja vastutuse võimalikult võrdsest jaotamisest ja ülemäärselt hierarhiliste või bürokraatlike struktuuride vältimisest.
  • Tugikeskuse juhtimise juures tagatakse tugikeskuse töö kvaliteet ja ENVL eetiliste põhimõtete järgimine tugikeskuse tasandil.
  • Juhtkond korraldab töötajatele kutsealase väljaõppe ja eetikakoodeksi tutvustamise.

III osa. ENVL-i kuuluvate naiste tugikeskuste liikmete ja töötajate professionaalse tegevuse eetika

Tugikeskuse töötaja eetilise käitumise üldised põhimõtted

  • tugikeskuse töötaja tugineb humanistlikule maailmakäsitlusele, toetab iga inimese loomupärast väärtust ning tema õigust heaolule ja väärikale kohtlemisele.
  • tugikeskuse töötaja järgib ja propageerib inimõiguste, soolise võrdõiguslikkuse, demokraatia ja sotsiaalse õigluse põhimõtteid.
  • tugikeskuse töötaja teenib ühiskonna huve, õigustab kliendi usaldust ning tõstab ja hoiab ülal tugikeskuse mainet
  • Naiste tugikeskuse töötaja tööalane eetika
  • tugikeskuse töötaja peab võimaldama kliendile parimat võimalikku abi oma pädevuse piires
  • tugikeskuse töötaja hoolitseb oma kutsealase pädevuse arendamise ja säilitamise eest kogu tööalase elu jooksul
  • tugikeskuse töötaja vastutab kutsetöös tehtud isiklike eetiliste otsuste ja valikute eest
  • tugikeskuse töötajal on õigus oma veendumustele ja väärtushinnangutele. Väärtushinnangute vastuolu või rollikonflikti puhul suunab töötaja kliendi vähemalt sama tasemega spetsialisti juurde
  • tugikeskuse töötaja tegutseb ausalt, eristab piire oma isikliku elu, tööelu ja ühiskondliku tegevuse vahel
  • tugikeskuse töötaja tagab iseenda töökõlbulikkuse, töötades tegeliku suutlikkuse piirides, pöördudes vajaduse korral professionaalse abi järele või katkestades tegevuse antud vallas
  • tugikeskuse töötaja ei kasuta oma eriala- ja ametinimetusi eraisikuna tegutsedes.

Naiste tugikeskuse töötaja eetiline käitumine klienditöös

  • tugikeskuse töötaja ja kliendi vahel on professionaalne suhe, mille puhul eesmärgiks on kliendi heaolu
  • tugikeskuse töötaja esmaseks vastutuseks on klientidele parima võimaliku abi tagamine
  • tugikeskuse töötaja lähtub töös kliendiga oma kompetentsist ja selle piiridest, vajadusel suunab kliendi edasi teise spetsialisti juurde
  • tugikeskuse töötaja ei anna katteta lubadusi mida ei suuda täita
  • tugikeskuse töötaja usub kliendi võimesse teha ise oma elu puudutavaid otsuseid, ta ei sunni klienti muutma oma tõekspidamisi ega tegutsema mingil kindlal viisil
  • tugikeskuse töötaja toetab ja säilitab maksimaalselt kliendi õigust usaldusele
  • tugikeskuse töötaja tagab varjupaigas viibivale kliendile maksimaalse võimaliku turvalisuse
  • tugikeskuse töötaja kohuseks on hoida klientide isiklike andmete konfidentsiaalsust ning kutsesaladust, sealhulgas informatsiooni, mida ta on saanud administratiivse või töövälise tegevuse käigus. Kutsesaladuse hoidmise nõude ei kehti kui selle hoidmine kahjustab kliendi või kellegi teise elu või tervist. Infot edastatakse ainult neile, kes saavad antud olukorras ohusolijat aidata
  • kui riigi- või erainstitutsioonid soovivad saada kliendi kohta käivaid andmeid, järgime riigis kehtivaid seadusi. Seda tehes arutame olukorda kliendiga ning tegutseme vastavalt sellele, kuidas on kliendile jaoks kõige kasulikum
  • juhtumite ülestähendusi hoiame nii, et meeskonnavälised isikud ei omaks neile juurdepääsu praegu ega tulevikus.

Naiste tugikeskuse töötaja eetiline käitumine kolleegide ja koostööpartnerite suhtes tugikeskuse siseselt

  • tugikeskuse töötaja respekteerib kolleegide ja koostööpartnerite arvamusi ning väljendab vastutustundlikul viisil tunnustust ja kriitikat asjakohastes kanalites
  • tugikeskuse töötaja jagab ja vahetab kogemusi, teadmisi ning teavet kolleegide ja koostööpartneritega
  • tugikeskuse töötaja on valmis kolleege ja koostööpartnereid ära kuulama, neile nõu andma ja neid jõustama
  • tugikeskuse töötaja kaitseb kolleege ja koostööpartnereid ebaõiglase kohtlemise ja kriitika eest
  • tugikeskuse töötaja ei laima ega halvusta kolleege
  • tugikeskuse töötaja ei varja informatsiooni ja jagab teavet õigeaegselt.

IV osa. Eetilise konflikti menetlemise kord

1. Eetiliste põhimõtete konfliktis lahendavad osapooled vastuolu võimaluse korral omavahel ja konfidentsiaalselt, lähtudes käesolevast koodeksist. Vaidlusalustes küsimustes pöördutakse vajadusel ENVL juhatuse poole.
2. Ebaeetilised teod võivad kaasa tuua järgmisi sanktsioone:
2.1. hoiatus
2.2. liikme väljaarvamine Liidust juhatuse otsusega. Juhatuse sellekohasele otsusele võib
liige esitada kaebuse ENVL üldkogule, kelle otsus on lõplik.

Ettepanekute ja kaebuste lahendamise kord

1.1. Ettepanekute ja kaebuste lahendamise korra (edaspidi Kord) eesmärk on Võrumaa Naiste Tugikeskusele laekuvate ettepanekute ja kaebuste võimalikult kiire läbivaatamise ja lahendamise tagamine.
1.2. Kõik tugikeskuse töötajad, kes osalevad ettepanekute ja kaebuste menetlemise protsessis peavad jälgima konfidentsiaalsuse tagamise nõudeid.

2. Ettepanekute ja kaebuste esitamine.
2.1. Ettepanekuid ja kaebusi saab esitada kirjalikult või suuliselt.
2.2. Kirjaliku ettepaneku või kaebuse võib saata:
2.2.1. tavapostiga Võrumaa Naiste Tugikeskuse postiaadressile Vilja 16b-5, Võru 65606.
2.2.2. elektronpostiga aadressidele: vorunaistetugi@gmail.com
2.3. Suuliselt võib ettepaneku ja kaebuse esitada tugikeskuse juhatuse liikmetele eeldusel, et ei soovita kirjalikku vastust ning probleem saab lahenduse ega vaja edasist käsitlemist.
2.4. Suulisi kaebusi ja ettepanekuid ei registreerita juhul, kui neile ei soovita kirjalikku vastust.
2.5. Suuliselt kaebust või ettepanekut esitava isiku vastuvõtmisest võib keelduda, kui:
2.5.1. isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning ettepanek või kaebus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta;
2.5.2. isik ei väljenda oma soove ning neid ei õnnestu küsimuste esitamise abil välja selgitada;
2.5.3. isik oma agressiivse käitumisega võib ohustada iseennast või teisi isikuid.
2.6. Isiku vastuvõtmisest keeldumisel käesoleva peatüki punkt 2.5. loetletud alustel teavitatakse isikut võimalusest pöörduda asutuse poole kirjalikult.
2.7. Kui tugikeskuse juhatuse liige isiku vastuvõtul leiab, et esitatud seisukoha, kaebuse või ettepaneku arvestamine, sellele vastamine või soovitud teabe ja selgituse andmine ei ole asutuse pädevuses, teatab ta sellest isikule ning nimetab asutuse või organi, kelle pädevusse küsimus kuulub.

3. Ettepanekute ja kaebuste menetlemine.
3.1. Kirjalikult saabunud ettepanekuid ja kaebusi menetlevad Võrumaa Naiste Tugikeskuse juhatuse liikmed.
3.2. Anonüümseid kaebusi ei menetleta.
3.3. Kui ettepanekule vastata või soovitud teavet või selgitust anda ei ole juhataja pädevuses, edastab ta kaebuse või ettepaneku pädevale asutusele või organile vastamiseks viivitamata, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul ettepaneku või kaebuse registreerimisest ning teavitab sellest ettepaneku või kaebuse esitajat.
3.4. Kõik kirjalikud ettepanekud ja kaebused ning nende vastused säilitatakse ettepanekute ja kaebuste kaustas, mis asub asutuse juhataja käes.

4. Ettepanekutele ja kaebustele vastamine.
4.1. Ettepanekute ja kaebuste lahendamise ja vastamise aluseks on EV seadus „Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadus“, mis sätestab, et ettepanekule või kaebusele vastatakse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul selle registreerimisest. Erilise vajaduse korral lähtuvalt vastamise keerukusest võib vastamise tähtaega pikendada kuni kahe kuuni, millest teavitatakse ettepaneku või kaebuse esitajat.
4.2. Ettepanekutele ja kaebustele ei vastata juhul kui:
4.2.1. esitanud isikut ei ole võimalik kindlaks teha;
4.2.2. puuduvad esitanud isiku sideandmed;
4.2.3. esitanud isik on piiratud teovõimega ja talle on kohtu poolt määratud eestkostja ning ettepanek või kaebus on esitatud esindaja eelneva nõusolekuta;
4.2.4. esitanud isik on selgelt väljendanud seisukohta, et ta ei soovi kirjale vastust;
4.2.5. ettepaneku või kaebuse sisu ei ole loetav või arusaadav;
4.2.6. vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab põhjendamatult suuri kulutusi.

5. Juhul, kui isik ei ole rahul oma asutusest saadud vastus(t)ega, saab ta oma ettepaneku või kaebusega pöörduda:
Eesti Naiste Varjupaikade Liit: http://www.naisteliin.ee/; info@naisteliin.ee
Sotsiaalkindlustusamet: http://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/, info@sotsiaalkindlustusamet.ee

6. Dokumentide säilitamine.
Ettepanekute ja kaebuste menetlemisel kogutud dokumente säilitatakse lähtuvalt kehtivatest seadustest.